Maailm jääb väikseks ja elu ümber vativabriku

Olin mina siis kolmandat päeva tööl, kui tehase mänedzer ehk Ernie tuli minu ja Katja juurde ja küsis, et kas meil ühtegi mees sõpra pole, kes tööd otsiks. Hakkasin kohe mõtlema, kes poistest siin pool Austraaliat on ja kohe tulid mõttesse Älf ja Noke. Ootasin kuni oma pausini ja kirjutasin kohe Älfile, et kas ta tööle ei taha tulla. Ühesõnaga neljapäeva õhtul ma talle sõnumi saatsin ja pühapäeva õhtuks oli Älf oma asjadega minu juures. Ta kimas 1700 km kauguselt kohale. Ja nüüd me siis elame koos minu toas. Mina töötan päevases vahetuses ja tema öises seega on suht hea variant, vabad päevad meil on samal ajal :)
Aga jah seda poleks küll osanud uskuda, et Älfiga üldse kokku saame, aga näed nüüd hoopis elame ja töötame samas kohas, kes oleks seda arvanud. Nii, et vähemalt veel üks positiivne asi selle lahti laskmise juures. Tõesti maailm jääb väikseks. Eelmine aasta olin ma ju ise samas olukorras, kui Silva üks õhtu helistas mulle, kui Perthis olin ja paari päeva pärast lendasin juba üle Austraalia vatitehasesse tööle.

Praegu on jälle see etapp, kui tööl üldse käia ei meeldi. Töö juures olles reaalselt elan pauside nimel. Neljal päeval töötan koos Katjaga, siis on muidugi tore..nalja saab õnneks. Ülejäänud kaks päeva töötan kahe teise tüdrukuga ja aeg lihtsalt nii hullult venib. Ma  püüan seda asja enda jaoks ümber mõelda. Aga Katja meelest on see jumala hea töö, oh suudaks ma ka nii mõelda. Õnneks pole enam palju jäänud, umbes 5 nädalat tööd ja siis kõik. Varsti ma enam ei mäletagi seda. Täiesti hull on mõelda, et kahe kuu pärast on mu Austraalia viisa läbi.

Ühel päeval olen tööl, kui  kaalumajast naine tõi mulle puidust karbi, kus oli suurelt peal Käti Konno. Aga no see karp oli nii kõvasti kinni liimitud, et mina seda lahti ei saanud ja arvasin, et keegi teeb minuga mingit nalja ja ma isegi ei üritanud seda lahti saada eriti ja jätsin karbi töö juurde. Aga siis Katjake ikka tõi mulle selle koju, kuna seal olid tegelt sees minu lemmik pähklid. Henry oli mulle tahtnud üllatust teha, aga kogemata liimis selle nii kõvasti kinni :D Mul oli väga heameel selle üle :) Tänks Henry.

Kuna enamusel siin on alles teine aasta Austraalias ees, siis Merily saigi kaks päeva tagasi kätte oma teise aasta viisa kinnituse. Läksime selle puhul Lucky Thai restorani sööma. See on kõigi  meie lemmik koht... ülihead taitoidud. Merilyl tuli hea idee Maxile väike nali teha. Kuna Max tellis magustoitu, siis Merka ütles teenindajatele, et tal on sünnipäev. Siis pandigi magustoidule küünal peal ja sünnipäeva laul mängima. Maxile  oli see päris hea üllatus, aga vähemalt mängis ta kaasa :D

Vasakult Katja, Max ja Merily

Üks õhtu käisime Henryga ka söömas. Täiega lemmik kõrvitsa karri ja kõrval nuudlid.

Veiseliha indiapähklitega.

Käti ja Katja maskiõhtu. Vahest hea munavalget näkku panna.

Parim

Silva ja Tarvo on ka tagasi eesti jõudnud, kuid enne kojuminekut olid nad veel prantsuse polüneesia saartel ehk käisid Bora Boral ja Tahitil. Ma nii unistan Bora Borale minekust, lähen kasvõi üksi.

Rohkem nagu ei meenugi...

Vabapäeva hommik

Lõppu lisaks ühe mõtte, mis ma lugesin ja mis mulle meeldib ning mida peaks meeles hoidma. Kui tahad rikkaks saada selle sõna tõelises tähenduses, ei saa elu ainult sinu ümber keerelda. See peab lisama väärtust ka teiste inimeste ellu.